Voodikohad, baarid ja suvine tipp: turism üle Eesti
Turism ei jaotu ühtlaselt üle riigi, kus on linnu, saari ja vaikseid maapiirkondi. Selles analüüsis võrreldakse voodikohtade arvu elanike arvuga, suvekuude osakaalu majutus- ja toitlustuskäibes, majutus- ja toitlustusettevõtete tihedust ning pakutavate vaatamisväärsuste liike, et näidata, millised omavalitsused elatuvad külastajatest ja millised neid lihtsalt võõrustavad.
Kus voodikohad asuvad
Absoluutarvudes koondub voodikohtade pakkumine vaid mõnda kohta. 2026. aasta deklareeritud andmete järgi pakub mediaanne omavalitsus 276 voodikohta, kuid Tallinn pakub 15 629 voodikohta, järgnevad Saaremaa vald (4 691), Pärnu linn (4 492) ja Tartu linn (2 898).
Maakondade kogusummad näitavad sama koondumist. Harju maakond pakub 19 928 voodikohta, võrdluseks 5 767 (Pärnu maakond), 4 944 (Saare maakond) ja 4 092 (Tartu maakond). Maakond, kuhu kuulub pealinn, kuurortlinn või suur saar, koondab suure osa sellest, mida külastajad saavad broneerida.
Hotelle on vähem, kui voodikohtade arv viitaks. Tallinn loetleb 51 hotelli ja motelli ning Pärnu linn 26, samas kui mediaan on 1 (mediaanne omavalitsus). Suur osa majutusest on muud liiki: Saaremaa vald loetleb 228 majutuskohta, riigis kõige rohkem, kuid neist vaid 19 on hotellid või motellid.
- 1Tallinn15 629
- 2Saaremaa vald4 691
- 3Pärnu linn4 492
- 4Tartu linn2 898
- 5Hiiumaa vald1 644
- 6Otepää vald1 333
- 7Haapsalu linn1 321
- 8Lääne-Harju vald1 219
- 9Narva-Jõesuu linn1 058
- 10Lääne-Nigula vald948
Mediaan (78 omavalitsust): 276
Voodikohad elaniku kohta räägivad teistsugust lugu
Teistsugune pilt ilmneb, kui voodikohti võrrelda iga paiga elanike arvuga. Mediaanne omavalitsus pakub 30,5 voodikohta 1000 elaniku kohta. Tipus on Setomaa vald (254,2 voodikohta 1000 elaniku kohta), järgnevad Narva-Jõesuu linn (250,8 voodikohta 1000 elaniku kohta) ja Haljala vald (237,7 voodikohta 1000 elaniku kohta), mis näitab, kui suur on turismisektor väikese alalise elanikkonna taustal.
Pealinn näitab, miks kaht näitajat tuleb lugeda koos. Tallinn pakub absoluutarvudes kõige rohkem voodikohti: 15 629. Pealinna suhtarv on aga vaid 34,5 voodikohta 1000 elaniku kohta, mediaani lähedal, sest kogusumma jaguneb väga suure elanikkonna vahel. Võrdluseks jõuab Pärnu linn suhtarvuni 86,1 voodikohta 1000 elaniku kohta ja Saaremaa vald suhtarvuni 157,1 voodikohta 1000 elaniku kohta.
Teises äärmuses on kohti, mis nimekirjas peaaegu ei kajastu. Kiili vald deklareerib kokku 0 voodikohta ja Rae vald deklareerib 1,6 voodikohta 1000 elaniku kohta. Kõik viis väikseimat voodikohtade arvu elaniku kohta asuvad samas maakonnas: Harju maakond, kus külastajad ööbivad pealinnas endas ning ümbritsevad omavalitsused on valdavalt elamupiirkonnad.
Suhtarvul on üks nõrkus: kus elanikkond on väike, muudab üksik külalistemaja näitajat oluliselt. See kirjeldab majutuse osakaalu paigas, mitte seda, kui palju külastajaid see koht vastu võtab.
- 1Setomaa vald254,2 voodikohta 1000 elaniku kohta
- 2Narva-Jõesuu linn250,8 voodikohta 1000 elaniku kohta
- 6Hiiumaa vald197,4 voodikohta 1000 elaniku kohta
- 7Saaremaa vald157,1 voodikohta 1000 elaniku kohta
- 16Pärnu linn86,1 voodikohta 1000 elaniku kohta
- 33Tallinn34,5 voodikohta 1000 elaniku kohta
- 40Tartu linn29,0 voodikohta 1000 elaniku kohta
- 56Narva linn8,7 voodikohta 1000 elaniku kohta
Mediaan (75 omavalitsust): 30,5 voodikohta 1000 elaniku kohta
Kalendrit järgiv majandusharu
Majutus- ja toitlustuskäive järgib aastaaegu. Juunist augustini teenitud osa majutus- ja toitlustuskäibest on mediaanina 31,9%, kui vaadelda igat omavalitsust 2025. aastal. Kuna periood juunist augustini hõlmab vaid kolm kuud, läheks ühtlaselt jaotunud aasta korral suvele umbes iga neljas euro, seega näitab mediaan selget kaldumist suve poole.
Tipus on Muhu vald, kus tehakse suvekuudel 64,1% majutus- ja toitlustuskäibest. Järgnevad Tapa vald (56,0%) ja Antsla vald (52,2%). Hiiumaa vald asub tasemel 50,5%. Tagasihoidliku turismiga linnade kuulumine juhtivasse rühma tuletab meelde, et seal, kus ettevõtteid on vähe, piisab ühest hooajalisest kohast, et osakaalu nihutada.
Linnades on nõudlus stabiilsem. Tallinn teeb suvel 28,8% oma käibest, Tartu linn 27,9% ja Rakvere linn 25,0%, mis jääb ühtlase aasta tulemuse lähedale. Tõenäoline põhjus on see, et ärireisid, üliõpilased ja kohalikud söögikülalised hoiavad nõudluse üleval ka ülejäänud kuudel. Tabeli lõpus on Saku vald, kus suvekuudel tehakse vaid 20,9% käibest.
Majutus- ja toitlustusettevõtete tiheduse mediaan elanike arvu suhtes on 5,1 ‰ (2026. aastal). Kõrgeim väärtus on 25,6 ‰ (Muhu vald), järgnevad 19,4 ‰ (Hiiumaa vald) ja 17,6 ‰ (Otepää vald), madalaim aga 2,2 ‰ (Väike-Maarja vald). Töötasu sektoris on omaette teema. Majutus- ja toitlustussektori keskmise palga mediaan on 1 171 €, võrreldes 1 584 € kaubanduses ja 1 830 € töötlevas tööstuses. Vahemik on 832 € (Antsla vald) kuni 1 621 € (Muhu vald).
- 1Muhu vald64,1%
- 2Tapa vald56,0%
- 3Antsla vald52,2%
- 4Tori vald51,6%
- 5Hiiumaa vald50,5%
- 6Viru-Nigula vald49,3%
- 7Jõelähtme vald48,7%
- 8Peipsiääre vald44,5%
- 9Lääne-Nigula vald44,0%
- 10Kuusalu vald43,2%
Mediaan (69 omavalitsust): 31,9%
Mida külastajad peale voodi veel leiavad
Riiklik turismiinfosüsteem käsitleb pakkumistena majutust, toitlustust, kultuuri, loodust, tegevusi, saunu ja konverentsiruume. Elanike arvu suhtes pakub mediaanne omavalitsus 5,9 pakkumist 1000 elaniku kohta. Esikohal on Hiiumaa vald (34,0 pakkumist 1000 elaniku kohta), järgnevad Setomaa vald (32,4 pakkumist 1000 elaniku kohta) ja Haljala vald (27,6 pakkumist 1000 elaniku kohta).
Vaatamisväärsuste liigid erinevad paigati. Kultuuri- ja ajaloopakkumised, mille hulka kuuluvad muuseumid, arhitektuur, kunst ja kohalikud poed, koonduvad suurimatesse linnadesse: Tallinn loetleb 304, Tartu linn 155 ja Pärnu linn 112. Looduskohtade puhul on liidrite eelis väiksem: Saaremaa vald loetleb 51, samas kui mediaan on 7 (mediaanne omavalitsus).
Saunad, päevaspaad ja veekeskused koonduvad rannikulinnadesse ja kuurortlinnadesse. Pärnu linn loetleb 19, Saaremaa vald 19 ja Narva-Jõesuu linn 7, kuid Tallinn loetleb 24. Telkimisvõimalused on enamasti maapiirkondade asi: mediaanne omavalitsus pakub 56 telkimiskohta, kuid Saaremaa vald pakub 1 699 ja Viljandi vald 1 000.
Näitajate piirangud
Need arvud kajastavad pakkumisi ja voodikohti, mitte külalisi. Need ei ütle midagi müüdud ööde arvu, tubade täituvuse ega külastajate viibimisaja kohta ning omavalitsus, kus on nimekirjas vähe pakkumisi, ei ole tingimata ilma külastajateta, sest eratoad ja suvilad ei pruugi nimekirja sattuda.
Näitajad pärinevad ka eri aastatest: käibeandmed 2025. aastast ja voodikohtade andmed 2026. aastast. Koos vaadatuna eristavad need külastajatest elatuvaid paiku, enamasti saari ning väikesi maa- ja rannikuomavalitsusi, linnadest, mis võõrustavad külastajaid koos paljude muude tegevustega, ning elamupiirkondadest, kus turismi peaaegu ei esine.
Peamised järeldused
- Tallinn deklareerib kokku 15 629 voodikohta, kuid vaid 34,5 voodikohta 1000 elaniku kohta, mis on mediaani (30,5 voodikohta 1000 elaniku kohta) lähedal.
- Voodikohtade suhtarvu tipp on 254,2 voodikohta 1000 elaniku kohta (Setomaa vald).
- Juunist augustini on majutus- ja toitlustuskäibe mediaanosakaal 31,9%, tipus 64,1% (Muhu vald).
- Majutus- ja toitlustusettevõtete tihedus elanike arvu suhtes jääb vahemikku 2,2 ‰ (Väike-Maarja vald) kuni 25,6 ‰ (Muhu vald).
- Viis omavalitsust, kus on elaniku kohta kõige vähem voodikohti, asuvad kõik samas maakonnas: Harju maakond.