Turism

Voodikohad, baarid ja suvine tipp: turism üle Eesti

Turism ei jaotu ühtlaselt üle riigi, kus on linnu, saari ja vaikseid maapiirkondi. Selles analüüsis võrreldakse voodikohtade arvu elanike arvuga, suvekuude osakaalu majutus- ja toitlustuskäibes, majutus- ja toitlustusettevõtete tihedust ning pakutavate vaatamisväärsuste liike, et näidata, millised omavalitsused elatuvad külastajatest ja millised neid lihtsalt võõrustavad.

Kus voodikohad asuvad

Absoluutarvudes koondub voodikohtade pakkumine vaid mõnda kohta. 2026. aasta deklareeritud andmete järgi pakub mediaanne omavalitsus 276 voodikohta, kuid Tallinn pakub 15 629 voodikohta, järgnevad Saaremaa vald (4 691), Pärnu linn (4 492) ja Tartu linn (2 898).

Maakondade kogusummad näitavad sama koondumist. Harju maakond pakub 19 928 voodikohta, võrdluseks 5 767 (Pärnu maakond), 4 944 (Saare maakond) ja 4 092 (Tartu maakond). Maakond, kuhu kuulub pealinn, kuurortlinn või suur saar, koondab suure osa sellest, mida külastajad saavad broneerida.

Hotelle on vähem, kui voodikohtade arv viitaks. Tallinn loetleb 51 hotelli ja motelli ning Pärnu linn 26, samas kui mediaan on 1 (mediaanne omavalitsus). Suur osa majutusest on muud liiki: Saaremaa vald loetleb 228 majutuskohta, riigis kõige rohkem, kuid neist vaid 19 on hotellid või motellid.

Majutuskohtade turismiinfosüsteemis märgitud voodikohad: 10 omavalitsust pingerea tipus

Mediaan (78 omavalitsust): 276

Voodikohad elaniku kohta räägivad teistsugust lugu

Teistsugune pilt ilmneb, kui voodikohti võrrelda iga paiga elanike arvuga. Mediaanne omavalitsus pakub 30,5 voodikohta 1000 elaniku kohta. Tipus on Setomaa vald (254,2 voodikohta 1000 elaniku kohta), järgnevad Narva-Jõesuu linn (250,8 voodikohta 1000 elaniku kohta) ja Haljala vald (237,7 voodikohta 1000 elaniku kohta), mis näitab, kui suur on turismisektor väikese alalise elanikkonna taustal.

Pealinn näitab, miks kaht näitajat tuleb lugeda koos. Tallinn pakub absoluutarvudes kõige rohkem voodikohti: 15 629. Pealinna suhtarv on aga vaid 34,5 voodikohta 1000 elaniku kohta, mediaani lähedal, sest kogusumma jaguneb väga suure elanikkonna vahel. Võrdluseks jõuab Pärnu linn suhtarvuni 86,1 voodikohta 1000 elaniku kohta ja Saaremaa vald suhtarvuni 157,1 voodikohta 1000 elaniku kohta.

Teises äärmuses on kohti, mis nimekirjas peaaegu ei kajastu. Kiili vald deklareerib kokku 0 voodikohta ja Rae vald deklareerib 1,6 voodikohta 1000 elaniku kohta. Kõik viis väikseimat voodikohtade arvu elaniku kohta asuvad samas maakonnas: Harju maakond, kus külastajad ööbivad pealinnas endas ning ümbritsevad omavalitsused on valdavalt elamupiirkonnad.

Suhtarvul on üks nõrkus: kus elanikkond on väike, muudab üksik külalistemaja näitajat oluliselt. See kirjeldab majutuse osakaalu paigas, mitte seda, kui palju külastajaid see koht vastu võtab.

Majutuskohtade voodikohti 1000 elaniku kohta (turismiinfosüsteem): 8 omavalitsust kõrvuti

Mediaan (75 omavalitsust): 30,5 voodikohta 1000 elaniku kohta

Kalendrit järgiv majandusharu

Majutus- ja toitlustuskäive järgib aastaaegu. Juunist augustini teenitud osa majutus- ja toitlustuskäibest on mediaanina 31,9%, kui vaadelda igat omavalitsust 2025. aastal. Kuna periood juunist augustini hõlmab vaid kolm kuud, läheks ühtlaselt jaotunud aasta korral suvele umbes iga neljas euro, seega näitab mediaan selget kaldumist suve poole.

Tipus on Muhu vald, kus tehakse suvekuudel 64,1% majutus- ja toitlustuskäibest. Järgnevad Tapa vald (56,0%) ja Antsla vald (52,2%). Hiiumaa vald asub tasemel 50,5%. Tagasihoidliku turismiga linnade kuulumine juhtivasse rühma tuletab meelde, et seal, kus ettevõtteid on vähe, piisab ühest hooajalisest kohast, et osakaalu nihutada.

Linnades on nõudlus stabiilsem. Tallinn teeb suvel 28,8% oma käibest, Tartu linn 27,9% ja Rakvere linn 25,0%, mis jääb ühtlase aasta tulemuse lähedale. Tõenäoline põhjus on see, et ärireisid, üliõpilased ja kohalikud söögikülalised hoiavad nõudluse üleval ka ülejäänud kuudel. Tabeli lõpus on Saku vald, kus suvekuudel tehakse vaid 20,9% käibest.

Majutus- ja toitlustusettevõtete tiheduse mediaan elanike arvu suhtes on 5,1 ‰ (2026. aastal). Kõrgeim väärtus on 25,6 ‰ (Muhu vald), järgnevad 19,4 ‰ (Hiiumaa vald) ja 17,6 ‰ (Otepää vald), madalaim aga 2,2 ‰ (Väike-Maarja vald). Töötasu sektoris on omaette teema. Majutus- ja toitlustussektori keskmise palga mediaan on 1 171 €, võrreldes 1 584 € kaubanduses ja 1 830 € töötlevas tööstuses. Vahemik on 832 € (Antsla vald) kuni 1 621 € (Muhu vald).

Majutuse ja toitlustuse käibest juunis–augustis teenitud osa: 10 omavalitsust pingerea tipus

Mediaan (69 omavalitsust): 31,9%

Mida külastajad peale voodi veel leiavad

Riiklik turismiinfosüsteem käsitleb pakkumistena majutust, toitlustust, kultuuri, loodust, tegevusi, saunu ja konverentsiruume. Elanike arvu suhtes pakub mediaanne omavalitsus 5,9 pakkumist 1000 elaniku kohta. Esikohal on Hiiumaa vald (34,0 pakkumist 1000 elaniku kohta), järgnevad Setomaa vald (32,4 pakkumist 1000 elaniku kohta) ja Haljala vald (27,6 pakkumist 1000 elaniku kohta).

Vaatamisväärsuste liigid erinevad paigati. Kultuuri- ja ajaloopakkumised, mille hulka kuuluvad muuseumid, arhitektuur, kunst ja kohalikud poed, koonduvad suurimatesse linnadesse: Tallinn loetleb 304, Tartu linn 155 ja Pärnu linn 112. Looduskohtade puhul on liidrite eelis väiksem: Saaremaa vald loetleb 51, samas kui mediaan on 7 (mediaanne omavalitsus).

Saunad, päevaspaad ja veekeskused koonduvad rannikulinnadesse ja kuurortlinnadesse. Pärnu linn loetleb 19, Saaremaa vald 19 ja Narva-Jõesuu linn 7, kuid Tallinn loetleb 24. Telkimisvõimalused on enamasti maapiirkondade asi: mediaanne omavalitsus pakub 56 telkimiskohta, kuid Saaremaa vald pakub 1 699 ja Viljandi vald 1 000.

Näitajate piirangud

Need arvud kajastavad pakkumisi ja voodikohti, mitte külalisi. Need ei ütle midagi müüdud ööde arvu, tubade täituvuse ega külastajate viibimisaja kohta ning omavalitsus, kus on nimekirjas vähe pakkumisi, ei ole tingimata ilma külastajateta, sest eratoad ja suvilad ei pruugi nimekirja sattuda.

Näitajad pärinevad ka eri aastatest: käibeandmed 2025. aastast ja voodikohtade andmed 2026. aastast. Koos vaadatuna eristavad need külastajatest elatuvaid paiku, enamasti saari ning väikesi maa- ja rannikuomavalitsusi, linnadest, mis võõrustavad külastajaid koos paljude muude tegevustega, ning elamupiirkondadest, kus turismi peaaegu ei esine.

Peamised järeldused

Lisalugemist

Pingeread

Maakonnad

Veel analüüse