Liikuvus

Tööle sõitmine, bussid ja teed kogu Eestis

Igapäevane liikumine Eestis sõltub sellest, kus inimene elab. Analüüs seab kõrvuti väljaspool elukohajärgset omavalitsust töötavate elanike osakaalu, ühistranspordi väljumiste arvu tööpäeviti ning elanike rahulolu teenuse ja kohalike teedega. Nii selgub, kus teekonnad on lühikesed, kus need ületavad omavalitsuspiire ja kuidas elanikud oma liikumisviise hindavad.

Kes ületab tööle minnes omavalitsuspiiri

2021. aasta rahvaloendus näitab, kus iga hõivatud elanik töötab. Mediaanne omavalitsus saadab 54,9% oma hõivatud elanikest tööle teise omavalitsusse, seega on piiri ületamine tööle sõites pigem reegel kui erand.

Pingerea kaks otsa on teineteisest kaugel. Luunja vald saadab tööle mujale 85,4% oma hõivatud elanikest, järgnevad Kiili vald (81,4%) ja Harku vald (79,2%). Sellised kohad on tavaliselt suurlinna serval asuvad magalaomavalitsused, näiteks pealinna ümbritsev vöönd (Harju maakond) ja ülikoolilinna ümbrus (Tartu maakond); töökoht on seal autoga lühikese sõidu kaugusel, kuid teisel pool piiri.

Piirkondlikud keskused ja saared jäävad tabelis madalale vastupidisel põhjusel: sinna sõidavad tööle teised või lahutab neid lähimast tööturust vesi. Tabeli alumises otsas on Tallinn, kus väljaspool omavalitsust töötab vaid 16,4% hõivatud elanikest; osakaal on ainult 21,8% (Saaremaa vald) ja 25,9% (Pärnu linn), mis viitab sellele, et kohalikud tööandjad annavad tööd enamikule tööjõust.

Kõrge osakaal ei mõõda seega teekonna pikkust. Rahvaloendus näitab, kus töökoht asub, kuid mitte seda, kui kaua sõit kestab või kuidas inimesed tööle jõuavad, ning paljude väikeste omavalitsustega riigis võib naaberomavalitsuses asuv töökoht olla vaid minutite kaugusel.

Teises omavalitsuses töötavad (% hõivatutest): 10 omavalitsust pingerea tipus

Mediaan (75 omavalitsust): 54,9%

Kui palju ühistransporti igas kohas on

Tööpäevased väljumised annavad umbkaudse ettekujutuse pakutavast teenusest. Elanike arvu suhtes on mediaanne omavalitsus tööpäeval tasemel 171 1 000 el. kohta. Tallinn paistab silma näitajaga 466 1 000 el. kohta, järgnevad Setomaa vald (412 1 000 el. kohta) ja Narva-Jõesuu linn (400 1 000 el. kohta), samas kui tabeli lõpus on Haapsalu linn, mille näitaja on vaid 24 1 000 el. kohta.

Pingerida ei määra omavalitsuse suurus. Tiheda liiklusega maanteekoridoride ääres asuvad väikesed omavalitsused võivad jõuda pingerea tippu, sest peamaantee ääres asuv peatus arvestatakse täies mahus sõltumata sellest, kui palju inimesi selle lähedal elab, samas kui suur eeslinn jagab sama teenuse palju rohkemate elanike vahel. Elaniku kohta arvestatud väljumised soosivad seega head asukohta liinivõrgus sama palju kui kohalikku nõudlust.

Tihedus räägib teistsugust lugu. Pindala suhtes loetuna on ühistranspordipeatusi 39,4 100 km² kohta (mediaanne omavalitsus), kuid kõige tihedamad võrgud ulatuvad tasemeni 790,7 100 km² kohta (Rakvere linn) ja 698,2 100 km² kohta (Tallinn), sest nende peatused on koondunud mõnele üksikule tänavale. Raudtee on veelgi harvem: mediaanne omavalitsus jääb raudteejaamade ja -peatuste arvult tasemele 0, samas kui Tallinn ulatub näitajani 16.

Rahulolu ei sõltu alati pakkumisest

Elanike endi arvamused võimaldavad arvandmeid kasulikult kontrollida. 2020. aasta küsitluses oli mediaanne omavalitsus selline, kus ühistranspordiga oli rahul 63% arvamuse avaldanud elanikest. Pärnu linn ja Tallinn ulatuvad vastavalt näitajateni 88% ja 87%, samas kui Kanepi vald langeb näitajani 30%.

Pakkumine ja rahulolu võivad teineteisest lahkneda. Harku vald pakub tööpäeviti väljumisi 309 1 000 el. kohta, mis on mediaanist selgelt kõrgem, kuid ühistranspordiga on rahul vaid 41% arvamuse avaldanud elanikest. Juhtub ka vastupidi: Sillamäe linn pakub tööpäeviti väljumisi vaid 65 1 000 el. kohta, mis on mediaanist selgelt madalam, ja ometi on ühistranspordiga rahul 82% arvamuse avaldanud elanikest.

Jalgsi ja jalgrattaga liikumine näitab veel ühte mustrit. Rahulolu jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalustega on mediaan 78% ning pingereas on segamini linnalähedased omavalitsused ja väikelinnad: Viimsi vald jõuab näitajani 98%, teises otsas on näitaja 52% (Raasiku vald).

Lõhesid võivad selgitada kolm asjaolu: kus liin kulgeb, see tähendab, kas kodu lähedal on peatus; millal see sõidab, see tähendab, kas buss sõidab tööletuleku ajal või ainult keset päeva; ning millega elanikud teenust võrdlevad. Kiiresti kasvavas eeslinnas võib olla palju väljumisi, millest märkimisväärne osa teenindab pigem läbisõitjaid kui kohalikke elanikke.

Ühistranspordiga rahul olevate elanike osatähtsus (arvamuse avaldanutest): 8 omavalitsust kõrvuti

Mediaan (74 omavalitsust): 63%

Teed, tänavad ja pühapäevane teenus

Teed ja tänavad on igapäevase liikumise teine pool. 2020. aasta küsitluses oli mediaanne omavalitsus selline, kus sõiduteede ja tänavatega oli rahul 58% arvamuse avaldanud elanikest. Muhu vald ulatub näitajani 83% ja Viimsi vald näitajani 83%, samas kui Kohtla-Järve linn langeb näitajani 23% ja Viru-Nigula vald näitajani 27%.

Arvamused teedest ja bussidest ei lange alati kokku. Harku vald: sõiduteede ja tänavatega on rahul 74% arvamuse avaldanud elanikest ning ühistranspordiga 41%. Sillamäe linn: need kaks näitajat on 41% ja 82%. Ühe teenuse poolest võib omavalitsus olla hästi varustatud, teise poolest halvasti.

Pühapäevane teenus räägib teist lugu. Mediaanne omavalitsus pakub pühapäeviti väljumisi, mis moodustavad 51% tööpäevaste väljumiste arvust; Jõgeva vald jääb tasemele 26% ja Põltsamaa vald tasemele 29%. Teises otsas ulatub Haapsalu linn tasemeni 142%, mis ületab tööpäevast teenust ja viitab pigem vabaaja- või hooajalistele liinidele kui tööl käimisele.

Need on arvamused ja suhtarvud, mitte teede ega sõiduplaanide mõõtmised. Omavalitsust läbiv peamaantee võib olla teise asutuse hallata, seega kajastab rahulolu sellega seda, mida elanikud kogevad, mitte seda, mida nende omavalitsus otsustab.

Teede ja tänavatega rahul olevate elanike osatähtsus (arvamuse avaldanutest): 10 omavalitsust pingerea tipus

Mediaan (74 omavalitsust): 58%

Peamised järeldused

Lisalugemist

Pingeread

Maakonnad

Veel analüüse