Leebed saared ja külm sisemaa: kliima Eestis
Eesti on väike riik, kus kliimatingimused varieeruvad vähe, ometi on erinevused püsivad. See analüüs võrdleb omavalitsuste lõikes temperatuuri, pakast, sademeid, päikesepaistet ja küttevajadust, et näidata, kuidas meri pehmendab talvi saartel ja läänerannikul, samal ajal kui sisemaa kirdeosas on kõige külmemad talved ja lõunas kõige rohkem kuumi päevi.
Leebe lääs ja jahedam sisemaa
Keskmise aastatemperatuuri mediaan on 6,3 °C ja kogu vahemik jääb alla kahe kraadi: ühtegi omavalitsust, mille näit erineks teistest üle kahe kraadi, ei ole. Soojus koondub mere äärde: Hiiumaa vald (Hiiu maakond) ja Saaremaa vald (Saare maakond) on samal tasemel – 7,3 °C. Nende järel tulevad Muhu vald (7,2 °C) ja Häädemeeste vald (7,0 °C).
Teises otsas on Väike-Maarja vald (Lääne-Viru maakond), mille aastakeskmine on 5,8 °C, ning Rakvere linn (5,9 °C) ja Narva linn (6,0 °C). Need on sisemaal või kirdes asuvad paigad, kaugel avamerest, mis hoiab läänerannikut leebena.
Rannikulinnad näitavad sama mõju. Haapsalu linn (6,9 °C) ja Pärnu linn (6,8 °C) on soojemad kui sarnase suurusega sisemaa linnad, näiteks Tartu linn (6,3 °C) ja Viljandi linn (6,3 °C). Vahe on kraadides tagasihoidlik ja ilmneb peamiselt talvel.
Suured linnad jäävad mediaani lähedale: Tallinn (6,4 °C) ja Tartu linn (6,3 °C). See viitab sellele, et temperatuuri puhul ütleb kaugus merest rohkem kui linna suurus.
- 1Hiiumaa vald7,3 °C
- 1Saaremaa vald7,3 °C
- 3Muhu vald7,2 °C
- 4Häädemeeste vald7,0 °C
- 5Haapsalu linn6,9 °C
- 6Lääneranna vald6,8 °C
- 6Lääne-Nigula vald6,8 °C
- 6Pärnu linn6,8 °C
- 9Setomaa vald6,7 °C
- 10Luunja vald6,6 °C
Mediaan (75 omavalitsust): 6,3 °C
Talv jagab kaardi kaheks
Suurema osa erinevustest tekitab talv, mitte suvi. Kesktalvel kõigub kuu keskmine temperatuur vahemikus −2,5 °C (Hiiumaa vald) kuni −4,9 °C (Väike-Maarja vald), ning Muhu vald näitab −2,6 °C. Kesksuvel on pilt peaaegu ühtlane: Peipsiääre vald (18,7 °C) ja Väike-Maarja vald (17,4 °C).
Pakasepäevad näitavad sama jaotust. Mediaanne omavalitsus: aastas on 127 pakasepäeva. Kõige vähem pakasepäevi on neis omavalitsustes: Muhu vald (vaid 86), Haapsalu linn (94) ja Lääne-Nigula vald (97); teises otsas on Väike-Maarja vald (141).
Pakasepäevade arv: Tallinn – 114 (meri on lähedal), Tartu linn – 130 ja sisemaal asuv Rakvere linn – 137. Lumikate järgib sama mustrit. Vähemalt sentimeetri paksuse lumikattega päevi on kõige vähem järgmistes omavalitsustes: Saaremaa vald (57), Pärnu linn (65) ja Hiiumaa vald (66); mediaan on 98.
- 1Väike-Maarja vald141
- 6Rakvere linn137
- 27Tartu linn130
- 44Võru linn126
- 55Pärnu linn121
- 65Tallinn114
- 70Viimsi vald112
- 71Saaremaa vald107
- 72Hiiumaa vald100
- 74Haapsalu linn94
- 75Muhu vald86
Mediaan (75 omavalitsust): 127
Sademed, päikesepaiste ja kuivad saared
Aastaste sademete mediaan on 654 mm. Märjamaa vald saab 714 mm ja Pärnu linn saab 709 mm. Rohkeid sademeid ei saa ainult üks paik: neid on edelarannikul, lõunaosa keskpaigas, kus Mulgi vald saab 712 mm ja Viljandi linn 712 mm, ning kagus. Kõige kuivem koht on Hiiumaa vald (539 mm), järgneb Saaremaa vald (574 mm). Mõlemad on saared ning allolev joonis näitab kõige kuivemaid omavalitsusi.
Sajupäevad on teistsugune mõõdik. Mediaanne omavalitsus: aastas on 133 päeva, mil sademeid on vähemalt ühe millimeetri jagu. Kõige rohkem selliseid päevi: Narva-Jõesuu linn (141); kõige vähem: Hiiumaa vald (117) ja Saaremaa vald (122).
Päikesepaistetundide andmed on olemas osa omavalitsuste kohta. Mediaan on 1 738 h aastas ning kõige rohkem päikest saab Saaremaa vald (2 066 h). Tallinn näitab 1 923 h, Tartu linn aga 1 736 h.
- 75Hiiumaa vald539 mm
- 74Saaremaa vald574 mm
- 73Mustvee vald604 mm
- 72Muhu vald606 mm
- 70Setomaa vald618 mm
- 70Räpina vald618 mm
- 67Viimsi vald625 mm
- 67Tallinn625 mm
- 67Harku vald625 mm
- 65Rae vald626 mm
Mediaan (75 omavalitsust): 654 mm
Kui suur on küttevajadus eri paikades
Kütte kraadpäevad näitavad aasta peale kokku, kui palju iga päeva keskmine temperatuur jääb alla mugava siseruumi temperatuuri. See on küttevajaduse tavapärane mõõdik. Mediaanne omavalitsus: kütte kraadpäevi on aastas 4 260. Kõige rohkem kütet vajavad Väike-Maarja vald (4 457), Vinni vald (4 445) ja Kadrina vald (4 438), kõige vähem aga Hiiumaa vald (3 907).
Suuremate linnade seas on Pärnu linn (4 093), Tallinn (4 218) ja Narva linn (4 385). Erinevused linnade vahel on väikesed võrreldes saarte ja sisemaa kirdeosa vahelisega.
Väike-Maarja vald vajab palju rohkem kütet kui Hiiumaa vald: 4 457 kütte kraadpäeva, samas kui teisel on neid 3 907. Need kaks paika asuvad eri maakondades: Lääne-Viru maakond ja Hiiu maakond, ning nende vahe peegeldab temperatuurikaarti.
Kuumad päevad ja lõuna
Suvekuumuse geograafia on teistsugune. Mediaanne omavalitsus, mille kohta on andmeid: kuumi päevi on aastas 21. Kõige madalamad arvud on Saaremaa vald (vaid 8), Lääne-Harju vald (10) ja Hiiumaa vald (11). Lõunas on arv suur: 28 (Võru vald, Võru maakond) ja 28 (Valga vald, Valga maakond); Rõuge vald näitab 28.
Mustri määrab meri. Kus meri on lähedal, seal on talved leebed, pakasepäevi vähe, sademete hulk väike ja küttevajadus mõõdukas. Sisemaal on talved külmemad, pakane kestab kauem ja küttevajadus on suurem, samas kui kuumad suvepäevad koonduvad lõunasse. Kõik need arvud on perioodi 1991-2020 keskmised, mitte ühe konkreetse aasta ilm.
Suured omavalitsused hõlmavad mitut kohalikku kliimat, seega on ühe koha näitaja pigem orientiir kui mõõtmistulemus kõigi seal asuvate külade kohta.
Peamised järeldused
- Mediaanne omavalitsus: aastakeskmine temperatuur on 6,3 °C; Muhu vald saavutab 7,2 °C, Väike-Maarja vald aga jääb tasemele 5,8 °C.
- Pakasepäevi on aastas vahemikus 86 (Muhu vald) kuni 141 (Väike-Maarja vald).
- Aastaste sademete kõrgeim näit on 714 mm (Märjamaa vald), madalaim aga 539 mm (Hiiumaa vald).
- Kütte kraadpäevi on aastas vahemikus 3 907 (Hiiumaa vald) kuni 4 457 (Väike-Maarja vald).