Tööhõive

Palk, tööhõive ja töötus Eesti omavalitsustes

Eestis on palgad kõrgeimad pealinnas ja selle ümbruses, ent ülejäänud pilt on keerulisem. Selles analüüsis võrreldakse keskmisi palku, palgakasvu alates 2021. aastast, registreeritud töötust, tegevusalasid, kus elanikud töötavad, ja elanike sissetulekut, et näidata, kuidas Eesti kirdeosa, pealinna lähiümbrus ja maapiirkondade ääremaa tööturul paiknevad.

Palgakaart, mille keskmes on pealinn

Keskmine brutokuupalk näitab kõige selgemini, kus leidub hästitasustatud tööd. Mediaanne omavalitsus on tasemel 1 676 €, kuid Tallinn ulatub tasemeni 2 451 €, Tartu linn tasemeni 2 229 € ja Rae vald tasemeni 2 191 €. Teises otsas asub Rõuge vald tasemel 1 340 €, seejärel Loksa linn tasemel 1 351 €.

Esirinnas pole ainult linnad. Rae vald ja Saku vald (Harju maakond) – keskmine palk on neis vastavalt 2 191 € ja 2 073 €, piirkondlikud keskused, näiteks Rakvere linn (1 678 €) ja Võru linn (1 603 €), jäävad aga mediaani lähedale. Kaugus pealinnast on oluline, kuid sama oluline on ka see, millist liiki tööandjad omavalitsuses tegutsevad.

Palk sõltub ka sellest, millest kohalik majandus elatub, seega on õiglasem võrrelda kohalikku palka riigi keskmisega samade tegevusalade lõikes. Selle indeksi järgi on mediaanne omavalitsus tasemel 86, mis jääb alla riigi võrdlustaseme; tüüpiline omavalitsus maksab seega sama töö eest vähem kui riigis keskmiselt. Võrdlustasemest kõrgemad väärtused tähendavad, et kohalikud tööandjad maksavad sama töö eest rohkem kui riigis keskmiselt. Rae vald ulatub tasemeni 113, samas kui Loksa linn langeb tasemele 66.

Keskmine brutokuupalk: 10 omavalitsust pingerea tipus

Mediaan (75 omavalitsust): 1 676 €

Palgakasv ei järgi lihtsat mustrit

Mediaanväärtuse järgi muutus keskmine brutopalk 2021. ja 2025. aasta vahel 38,2% võrra. Eesti kirdeosas olid muutused suured: Narva linn registreeris 49,7%, Kohtla-Järve linn 46,6% ja Lüganuse vald 46,3%. Pealinna lähiümbruses olid need mõõdukad: Saku vald registreeris 32,4% ja Kiili vald 32,0%. Kõige väiksem muutus, 30,0%, on registreeritud järgmises omavalitsuses: Tõrva vald.

Palgatase ja palgakasv on omavahel vaid nõrgalt seotud. Tallinn registreeris 42,2% ja Tartu linn 44,7%. Samas Narva linn, mille keskmine palk on 1 546 €, jääb palju madalamale tasemele kui Tallinn (2 451 €) ja Tartu linn (2 229 €). Protsendid sõltuvad ka lähtetasemest, seega võib madala palgaga linn kiirest kasvust hoolimata jääda teistest kaugele maha.

Viimase aasta lõikes muutub pilt taas. Keskmise brutopalga muutuse mediaan oli 5,8%, kusjuures Narva-Jõesuu linn on 10,4% ja Viljandi vald on −1,0%. Ühe aasta tulemust võib tugevasti mõjutada üks suur tööandja, mistõttu annab nelja aasta võrdlus stabiilsema pildi.

Keskmise brutokuupalga muutus 2021–2025: 11 omavalitsust kõrvuti

Mediaan (69 omavalitsust): 38,2%

Kus tööd on kõige raskem leida

Tööealise elanikkonna suhtes mõõdetud registreeritud töötuse mediaan on 4,7%. Vahemik on lai: Narva linn on 10,0%, Sillamäe linn on 9,9% ja Kohtla-Järve linn on 9,4%. Kõik neli kõrgeimat määra on samas maakonnas: Ida-Viru maakond.

Rahvaloendus annab sarnase pildi teisest küljest. Töötute osakaal tööjõus oli 12,1% (Narva linn). Silma paistab ka Valga vald (Valga maakond), kus see on 11,4%; mediaan on aga 6,3%.

Teises otsas on Hiiumaa vald (2,8%), Antsla vald (3,4%) ja Viljandi vald (3,6%). Väikestes kohtades võib käputäis inimesi määra tugevasti nihutada, seega tasub ühte väärtust lugeda koos hõivemääraga.

Registreeritud töötud 16–64-aastaste hulgas: 10 omavalitsust pingerea tipus

Mediaan (75 omavalitsust): 4,7%

Millistes tegevusalades elanikud töötavad

Tegevusalade jaotus näitab, kui erinevad kohalikud majandused on. Tööstuses, energeetikas ja veevarustuses töötavate hõivatud elanike mediaanosakaal on 21,4%. Kõrgeim osakaal on 41,2% (Loksa linn), järgnevad 35,0% (Lüganuse vald) ja 34,3% (Sillamäe linn), samas kui Viimsi vald on tasemel 11,3%.

Põllumajandus ja metsandus räägivad hoopis teistsugust lugu. Mediaanosakaal on 5,2%, kuid Saarde vald ulatub tasemeni 14,8% ja Vinni vald tasemeni 14,4%. Suurtes linnades on see tegevusala peaaegu olematu: Tallinn näitab osakaaluks 0,3%.

Teadmistepõhine töö koondub pealinna ümbrusse. Info- ja sidevaldkond annab tööd 7,8% hõivatud elanikest (Tallinn), seejärel Rae vald osakaaluga 7,3%, mediaan on aga 1,8%. Kutse-, teadus-, tehnika- ja haldusteenused järgivad sama geograafiat: kõrgeimad osakaalud on 14,5% (Viimsi vald) ja 13,3% (Tallinn).

Sissetulek, pensionid ja tööhõive

Tööealiste elanike hõivemäära mediaan on 69,1%. Kõrgeim hõivemäär on 77,0% (Keila linn) ja 76,7% (Kambja vald), madalaim on 58,9% (Narva-Jõesuu linn) ja 60,5% (Valga vald).

Elaniku kohta arvestatud sissetulek täiendab pilti. Mediaan on 12 723 € aastas, kuid Viimsi vald ulatub tasemeni 22 065 €, seejärel Kiili vald tasemega 21 809 €. Teises otsas on Jõhvi vald tasemel 9 535 €. Palk ja sissetulek ei lange alati kokku: Kiili vald näitab keskmiseks palgaks 1 779 €, mis on märgatavalt vähem kui 2 451 € (Tallinn), ent elaniku sissetulek on seal 21 809 €, mis on suurem kui pealinnas (17 742 €).

Pensionide kaal erineb kohati tugevasti. Pensionid moodustavad elanike kogusissetulekust 28,6% (Sillamäe linn) ja 28,3% (Loksa linn), teises otsas aga vaid 4,5% (Rae vald).

Kokkuvõttes kirjeldavad andmed kolmekihilist tööturgu. Pealinna ümbruses on palgad, teadmistepõhine töö ja sissetulek kõik kõrged. Tööstuslikus kirdeosas on töötus ja pensionide osakaal kõrge, kuid palgad on kiiresti kasvanud. Maapiirkondade ääremaal on suurem roll põllumajandusel, palgad on madalamad ja tööl käib vähem elanikke. Mustvee vald (Jõgeva maakond) näitab keskmiseks palgaks 1 445 € ja hõivemääraks 61,2%.

Peamised järeldused

Lisalugemist

Pingeread

Maakonnad

Veel analüüse