Eluase

Ruum, vanus ja mugavused Eesti kodudes

Eesti kodud on sama mitmekesised kui paigad nende ümber. Analüüs võrdleb põrandapinda, elamufondi vanust, põhimugavusi nagu veevarustus ja küte ning omanike ja üürnike suhet, et näidata, kuidas Kirde-Eesti korterelamud, pealinna lähedased eeslinnamajad ja saarekogukonnad kujundavad igaüks omal moel inimeste elamisviisi.

Rohkem ruumi väljaspool linnu

Põrandapind elaniku kohta on kõige lihtsam mõõdik, mis näitab, kui palju ruumi leibkonnal on. Mediaanne omavalitsus pakub elaniku kohta 35,0 m², kuid vahemik on lai. Madalaim on Narva linn – 23,8 m², järgnevad Tallinn – 25,4 m² ja Sillamäe linn – 25,7 m². Tabeli seda otsa täidavad linnad ja tööstuslinnad.

Ruumikas ots räägib teistsugust lugu. Kõrgeim on Muhu vald – 45,1 m², järgnevad Viimsi vald – 41,6 m² ja Mustvee vald – 41,0 m². Väike saareomavalitsus Vormsi vald (Lääne maakond) jääb samasse vahemikku näitajaga 45,9 m². Pealinna eeslinnad, näiteks Kiili vald (39,6 m²) ja Harku vald (39,6 m²), pakuvad elaniku kohta selgelt rohkem ruumi kui Tallinn ise, mille näitaja on 25,4 m².

Ka eluaseme enda pind järgib sama mustrit. Ühe eluaseme keskmise põrandapinna mediaan on 78,4 m², kuid kõrgeimad väärtused on 117,5 m² (Kiili vald) ja 115,2 m² (Viimsi vald), samas kui madalaim on Sillamäe linn – vaid 48,5 m².

Ülerahvastatus on omaette küsimus. Asustatud eluasemete osakaal, kus elanikke on rohkem kui tube, on 29,0% (Tallinn) ja 28,1% (Tartu linn), mediaan on aga 20,1%. Seevastu madalaim osakaal on Muhu vald (12,3%).

Asustatud tavaeluruumi keskmine pind elaniku kohta (rahvaloendus): 10 omavalitsust pingerea tipus

Mediaan (75 omavalitsust): 35,0 m²

Korterelamud ja sõjajärgsed aastakümned

Elamufondi vanus näitab, millal iga paik kasvas. Aastatel 1946–1990 ehitatud eluasemete mediaanosakaal on 58,6%, kuid kõrgeimad osakaalud on Sillamäe linn – 94,5%, Kohtla-Järve linn – 93,5% ja Narva linn – 93,1%. Neis paikades pärineb elamufond ülekaalukalt mõnest kiire ehitustegevuse aastakümnest.

Samades linnades domineerivad korterelamud. Ida-Viru maakond: korterelamutes asuvate eluasemete osakaal on Sillamäe linn – 98,4%, Narva linn – 96,9% ja Kohtla-Järve linn – 94,8%, riigi mediaan on aga 47,0%.

Kaks suurimat linna jäävad äärmuste vahele. Tallinn: korterelamutes asub 90,0% eluasemetest, sõjajärgsetel aastakümnetel on ehitatud 66,3%; Tartu linn: vastavalt 82,2% ja 67,2%. Mõlemas linnas on ehitusperioodide valik laiem. Väiksemad linnad, näiteks Rakvere linn (83,2%) ja Loksa linn (88,0%), sarnanevad rohkem Kirde-Eesti linnadega.

Eeslinnad asuvad vastaspoolusel. Nendel aastakümnetel ehitatud eluasemete osakaal on vaid 23,0% (Luunja vald) ja 24,5% (Rae vald). Allolev võrdlus asetab need eeslinnad vanemate tööstuslinnade kõrvale.

Aastatel 1946-1990 ehitatud eluruumide osatähtsus (rahvaloendus 2021): 10 omavalitsust kõrvuti

Mediaan (75 omavalitsust): 58,6%

Uued kodud linnade tagamaal

Uusehitised on koondunud kahe suurima linna ümber asuvasse vööndisse. Mediaanne omavalitsus on selles osas tagasihoidlik: 2011. aastal või hiljem ehitatud eluasemeid on seal vaid 1,9%, kuid kõrgeimad osakaalud on Luunja vald (39,3%), Rae vald (34,9%) ja Kambja vald (30,0%).

Ehitusload viitavad samale suunale. Elanike arvu suhtes arvestatuna on aastatel 2021–2025 kasutusloa saanud uute eluasemete arvu mediaan 8,8 ‰. Kõrgeimad väärtused on 95,0 ‰ (Jõelähtme vald), 92,5 ‰ (Kiili vald) ja 84,4 ‰ (Tartu vald), madalaim aga Kohtla-Järve linn – 0,2 ‰.

Joonisel olev järjestus (Harju maakond) näitab, mil määral on pilt ühe maakonna piires ebaühtlane. 2011. aastal või hiljem ehitatud eluasemete osakaal: Rae vald – 34,9%, Viimsi vald – 27,9% ja Kiili vald – 27,3%, samas kui Tallinn – 9,3%.

Uued kodud linnades on väikesed. Aastatel 2021–2025 valminud uute eluasemete keskmine põrandapind on 64,8 m² (Tartu linn) ja 69,3 m² (Tallinn), mediaan on aga 123,1 m². Kõrgeim väärtus on Narva-Jõesuu linn (197,8 m²).

Alates 2011. aastast ehitatud eluruumide osatähtsus (rahvaloendus 2021), Harju maakond: 10 omavalitsust pingerea tipus

Mediaan (75 omavalitsust): 1,9%

Vesi, tualett ja küte

Põhimugavused on linnades peaaegu üldised, mõnes kaugemas paigas aga palju harvemad. Veevarustussüsteemita asustatud eluasemete mediaanosakaal on 13,0%, kuid kõrgeimad osakaalud on 40,3% (Setomaa vald), 38,6% (Muhu vald) ja 31,5% (Peipsiääre vald). Teises otsas on Kohtla-Järve linn (0,3%).

Tualettide ja pesemisvõimaluste puhul on lõhe sama. Tualetita eluasemete mediaanosakaal on 17,9%, kõrgeimad osakaalud on Setomaa vald (50,7%) ja Rõuge vald (44,8%). Pesemisvõimaluseta eluasemete mediaan on 8,8%, kõrgeim väärtus on 17,9% (Antsla vald). Suurtes linnades on selliseid eluasemeid vähe: Tallinn – 0,7% ilma tualetita ja Sillamäe linn – 0,4%.

Keskküte näitab sama lõhet. Keskküttega on varustatud 98,9% asustatud eluasemetest (Sillamäe linn), 97,7% (Narva linn) ja 96,0% (Kohtla-Järve linn); Tallinn: 89,7%. Madalaimad väärtused on Muhu vald (14,4%) ja Rõuge vald (20,7%). Väikesaartel ja hajaasustusega külades ei pruugi olla kaugküttevõrku, millega liituda, seega peegeldavad need näitajad osaliselt geograafiat, mitte üksikute kodude kvaliteeti.

Omanikud, üürnikud ja tühjad eluasemed

Oma kodu omamine on tavaline. Oma eluasemes elavate elanike mediaanosakaal on 76,1%. Kõrgeimad osakaalud on 86,9% (Kiili vald) ja 83,8% (Harku vald), madalaim aga 69,0% (Muhu vald).

Üürimine on selle peegelpilt. Üürieluasemetes elavate elanike mediaanosakaal on 13,8%, kuid Viljandi linn – 20,0%, Tallinn – 19,6% ja Tartu linn – 18,9%. Üürnikud koonduvad linnadesse, samas kui mitmes linnaümbruse omavalitsuses on neid vähe: näiteks Kiili vald (vaid 8,6%).

Tühjalt seisvad eluasemed on omaette küsimus. Tühjade tavaeluasemete mediaanosakaal on 26,8%, kõrgeimad osakaalud on aga 46,6% (Narva-Jõesuu linn) ja 44,0% (Alutaguse vald), samas kui madalaim on Kiili vald – 14,0%. Eluase, kus ei ela alalist elanikku, võib olla nii suvila kui ka tühi eluase, seega ei tohiks kõrget osakaalu lugeda lihtsalt mahajäetuse märgiks.

Kokkuvõttes kirjeldavad näitajad kolme erinevat elamismaailma. Kirde-Eesti sõjajärgsetes linnades pakuvad mõne aastakümne jooksul ehitatud korterid peaaegu kõiki mugavusi. Kahe suurima linna ümber asuvad eeslinnaomavalitsustes uuemad ja suuremad majad. Saartel ja kaugemates piirkondades on ruumi rohkesti, kuid mugavusi on vähem, ning arvud räägivad rohkem sellest, kuidas paigad on asustatud, kui sellest, kui hästi inimesed elavad.

Peamised järeldused

Lisalugemist

Pingeread

Maakonnad

Veel analüüse