Majandus

Omavalitsuste eelarved ja võlg: kes maksab ja kes võtab laenu

Omavalitsuste eelarved näitavad, kuidas kohalikku omavalitsust rahastatakse ja mida ta selle rahaga teha otsustab. Analüüs võrdleb elaniku kohta laekuvat tulumaksutulu, riigi- ja tasandustoetuste osakaalu, kulutuste jagunemist hariduse ja sotsiaalkaitse vahel, põhitegevuse ülejääke, investeeringuid ning võlga, et näidata, kuidas rahandus erineb suurlinnade ümbruses, piirkondlikes keskustes ja maapiirkondades.

Omatulud ja riigitoetuste osakaal

Füüsilise isiku tulumaks on tulu, mis kõige selgemini sõltub sellest, kus inimesed elavad ja kui palju nad teenivad. Aasta 2025 eelarveandmete järgi kogus mediaanne omavalitsus sellest elaniku kohta 1 250 €. Muhu vald on esikohal näitajaga 2 087 €, talle järgnevad Kiili vald (2 045 €) ja Viimsi vald (1 962 €), samas kui Narva linn kogub vaid 869 €.

Tipu lähedal on kahte liiki kohti: suurimate linnade ümbruse vööndid, kus elanikud teenivad linnatasemel palka, ning väikesed saare- või maaomavalitsused, kus väike elanikkond võib keskmist tugevasti nihutada. Seetõttu on näitajat parem lugeda elaniku kohta arvestatud maksubaasina, mitte hinnanguna sellele, kui hästi omavalitsust juhitakse.

Riigitoetused mängivad vastupidist rolli ning mitu omavalitsust toetub neile märkimisväärselt. Toetuste mediaanosakaal põhitegevuse tuludes on 32,4%, kuid Valga vald ulatub tasemele 44,4% ja Narva linn tasemele 42,3%, nii et suur osa jooksvatest kuludest kaetakse väljastpoolt kohalikku maksubaasi.

Riigi kolm väikseimat osakaalu, kohtades Harku vald, Tallinn ja Kiili vald, asuvad kõik ühes maakonnas: Harju maakond. Seal kannavad suurema osa eelarvest kohalikud maksud ja toetustel on tagasihoidlik roll.

Saadud toetuste osa põhitegevuse tuludes: 10 omavalitsust pingerea tipus

Mediaan (75 omavalitsust): 32,4%

Tasandusfond: raha, mis liigub ääremaadele

Üldiste toetuste kõrval täiendab tasandusfond omavalitsusi, mille omatulud on madalad. Elaniku kohta on fondi väljamaksete mediaan 179 €, kuid erinevused on suured. Antsla vald saab 332 € ja Narva linn saab 321 €, samas kui Tallinn saab 1 € ja Tartu linn saab 14 €.

Muster järgib fondi loogikat, mis vähendab erinevusi selles, kui palju omavalitsused ise koguda suudavad. Narva linn kogub elaniku kohta kõigist omavalitsustest kõige vähem füüsilise isiku tulumaksu, nimelt 869 €, ja toetub tugevalt tasandusfondile, samas kui suured linnad ja pealinna ümbruse vöönd, kus maksubaas on tugev, saavad vähe või üldse mitte midagi.

Sõltuvus toetustest ei ole raiskamise märk. Seal, kus palgad on madalamad ja elanikkond vanem, on omavalitsusel samad kohustused nagu teistelgi, kuid nende katmiseks kitsam maksubaas, ning fond on vahend, mis aitab seda lõhet ületada. Omavalitsuste võrdlus on seega nii võimekuse kui ka valikute võrdlus.

Koolid ja sotsiaalkaitse

Kulutuste valikud näevad tuludega võrreldes teistsugused välja. Haridus on tüüpilises omavalitsuses suurim kuluartikkel, nagu näitab kulutuste mediaanosakaal: 52,8%. Osakaal ulatub tasemele 77,5% (Kuusalu vald), 73,6% (Lääneranna vald) ja 73,2% (Kiili vald), kuid langeb tasemele 30,4% (Lüganuse vald).

Sotsiaalkaitsekulud kalduvad liikuma vastupidises suunas. Elaniku kohta kulutab mediaanne omavalitsus 287 €. Suurimad näitajad on Rõuge vald (495 €), Kanepi vald (480 €) ja Vinni vald (471 €), kõik need on maaomavalitsused.

Kaks pealinna ümbruse omavalitsust näitavad kontrasti kõige selgemini. Rae vald kulutab sotsiaalkaitsele elaniku kohta 111 €, mis on riigi madalaim näitaja. Kiili vald kulutab 122 €. Samas moodustab haridus kulutustest 71,6% (Rae vald) ja 73,2% (Kiili vald). Mõlemad kuuluvad samasse maakonda: Harju maakond.

Osakaalud varjavad tasemeid, seega on ka kulutatud summa sama oluline. Elaniku kohta põhitegevuskulude edetabeli tipus on Alutaguse vald (3 089 €), mediaan on aga 2 137 €: nii palju kulutab mediaanne omavalitsus. Sillamäe linn kulutab seevastu 1 450 €. Madal haridusosakaal võib kajastada suuri kulutusi mujal, mitte väikseid kulutusi koolidele.

Hariduse osa kuludes ja investeeringutes: 8 omavalitsust kõrvuti

Mediaan (75 omavalitsust): 52,8%

Ülejäägid, investeeringud ja võlg

Omavalitsus võib aasta lõpetada põhitegevuse ülejäägiga, millest makstakse investeeringud ja laenude tagasimaksed. Mediaanne omavalitsus jätab endale 8,7% oma põhitegevuse tuludest. Muhu vald paistab silma näitajaga 20,4%, talle järgneb Luunja vald (16,7%), samas kui Loksa linn jätab endale vaid 3,6%.

Investeeringud ei ole ülejäägiga tihedalt seotud. Põhivarainvesteeringute mediaan elaniku kohta on 260 €, kuid üks suur projekt võib ühe aasta pildi täielikult määrata: Narva-Jõesuu linn ulatub tasemele 1 308 € ja Kuusalu vald tasemele 1 183 €, samas kui Loksa linn kulutab 15 €. Sellist näitajat seletab paremini üks kool või sadam kui ükski pikaajaline poliitika.

Võlakohustusi mõõdetakse aasta 2024 kohta, mis erineb ülaltoodud eelarveridade aastast, seega on need kaks pigem kõrvuti asetsevad hetkepildid kui üks ühine bilanss. Mediaanne omavalitsus võlgneb elaniku kohta 1 000 €. Saku vald paistab teistest kaugelt silma näitajaga 3 008 €, talle järgnevad Saue vald (1 733 €) ja Tartu linn (1 683 €). Teises otsas on Alutaguse vald võlgnevusega 44 € ja Maardu linn võlgnevusega 115 €.

Netovõlga arvutades lahutatakse võlgadest likviidsed varad ja tulemust võrreldakse tuludega. Mediaanne netovõlakoormus on 36,5% põhitegevuse tuludest. Saku vald ulatub tasemele 112,1%, seega on selle netovõlg suurem kui terve aasta põhitegevuse tulud, samas kui mitmes omavalitsuses on netovõlakoormus null, nende hulgas Muhu vald (0,0%). Alutaguse vald läheb veel kaugemale: selle netovõlg elaniku kohta on −1 835 €, mis tähendab, et likviidsed varad ületavad võlakohustusi.

Võlakohustused elaniku kohta: 10 omavalitsust pingerea tipus

Mediaan (75 omavalitsust): 1 000 €

Näitajaid tasub lugeda ettevaatlikult

Kokkuvõttes joonistub näitajatest välja kaks äärmust: suurimate linnade ümbruse jõukad vööndid, kus maksubaas on tugev ja sageli on ka suurimad võlad, ning ääremaa linnad, mis toetuvad riigitoetustele ja tasandusfondile. Nende vahele jääb palju omavalitsusi, kes kummagi pildiga ei sobi, ning üks koormav aasta võib omavalitsuse ühest rühmast teise viia.

Arvestada tuleb mitme piiranguga. Eelarveread on osakaalud või elaniku kohta arvutatud summad, seega võib väikese elanikkonnaga omavalitsuse näitaja ühe lepingu, ühekordse toetuse või ennetähtaegselt tagasi makstud laenu tõttu tugevasti kõikuda. Linna, mis korraldab ise transporti, koole ja elamumajandust, eelarve struktuur erineb maaomavalitsuse omast, mis ostab selliseid teenuseid mujalt. Õiglase võrdluse jaoks tuleb vaadata mitut rida koos, mitte üht edetabelit.

Ükski neist näitajatest ei mõõda teenuste kvaliteeti ega kulutuste tulemuslikkust. Need kajastavad, kuidas raha kogutakse, kulutatakse ja võlgnetakse, ning lugejal tuleb endiselt küsida, mida elanikud vastutasuks saavad.

Peamised järeldused

Lisalugemist

Pingeread

Maakonnad

Veel analüüse