Rahvastik

Kus kasvab ja kus kahaneb Eesti rahvaarv

Eesti on väike riik, kus rahvaarv väheneb enamikus kohtades ja kasvab kiiresti vaid mõnes. Analüüs seab kõrvuti rahvaarvu muutuse, sünnid ja surmad, omavalitsustevahelise rände ning vanuselise koosseisu, et näidata, kuidas linnade ümber paiknev omavalitsuste vöönd, kust käiakse linnas tööl, raskustes olevad maapiirkonnad ja nende vahele jäävad linnad kulgevad igaüks omal teel.

Kasvuvöönd kahe linna ümber

Vaadeldava perioodi algusest lõpuni kaotas tüüpiline omavalitsus elanikke: muutuse mediaan on −0,8%. See tagasihoidlik keskmine varjab teravat lõhet. Suurim kasv on +19,4% (Kiili vald), järgnevad Kastre vald (+18,1%) ja Harku vald (+16,8%).

Kasv koondub pealinna ja teise suurima linna ümber. Omavalitsused, mis piirnevad pealinnaga (Tallinn, Harju maakond) ja ümbritsevad teist suurt linna (Tartu linn, Tartu maakond), täidavad tabeli ülaosa, nagu näitab selle jaotise joonis. Tõenäoline seletus on, et need on kohad, kus aiaga maja asub suurest tööturust pendeldamiskaugusel.

Linnad ise jäävad keskele. Rahvaarvu muutus: Tallinn +3,4% ja Tartu linn +1,6%; kummalgi neist kasvas rahvaarv. Narva linn läks vastupidi ja kaotas elanikke, muutus oli −4,7%. Suurus ei taga kasvu; oluline on see, kui hästi koht on ühendatud ümbritsevate töökohtadega.

Rahvaarvu muutus 4 aasta jooksul: 10 omavalitsust pingerea tipus

Mediaan (75 omavalitsust): −0,8%

Surmi on peaaegu kõikjal rohkem kui sünde

Loomulik iive ehk sündide ja surmade vahe elanike arvu suhtes on negatiivne ning tüüpiline omavalitsus ei erandu: mediaan aastal 2025 on −8,4 ‰. Vananevas rahvastikus on surmi igal aastal rohkem ning vähem noori täiskasvanuid tähendab vähem sünde, nii et vahe suureneb kohtades, kust noored on aastaid lahkunud.

Sündide arv ületab surmade arvu vaid vähestes omavalitsustes. Kõige suurem on Kiili vald, kus loomulik iive on 7,9 ‰, järgnevad Rae vald (7,1 ‰) ja Kambja vald (6,6 ‰). Sünnimäär järgib sama geograafiat: kõrgeim on 12,1 ‰ (Kastre vald), mediaan aga 6,2 ‰. Laste ja noorukite osakaal annab sama pildi: mediaan on 18,1% ja kõrgeim väärtus 29,5% (Rae vald).

Teises äärmuses on Muhu vald, kus näitaja on −29,7 ‰. Väikeses kogukonnas võib paar lisasurma või sündide poolest vaikne aasta seda arvu palju nihutada, seega tasub üksikut aastat lugeda koos vanuselise profiiliga.

Omavalitsustevaheline ränne määrab kaardi

Sünnid ja surmad selgitavad vaid osa pildist. Omavalitsustevaheline ränne lisab teise kihi ning liikumine kulgeb peamiselt ühes suunas: linnadest välja naabruses asuvasse maapiirkonda. Aastal 2025 oli siserände saldo −4,8 ‰ (Tallinn), −5,6 ‰ (Tartu linn) ja −6,4 ‰ (Narva linn).

Muster on kõige selgem linna ja maa paarides. Tartu linn: −5,6 ‰, samal ajal kui seda ümbritsev Tartu vald: 29,3 ‰. Rakvere linn: −13,2 ‰, selle maapiirkondlik naaber Rakvere vald: 3,2 ‰; Võru linn: −8,1 ‰ ja Võru vald: 5,7 ‰. Need arvud sobivad olukorraga, kus leibkonnad lahkuvad linnast ja kolivad kohe linnapiiri taha jäävasse majja. Igapäevaelu jääb linnaga seotuks, kuid statistikas ületab kolimine omavalitsuse piiri.

Tabeli lõpus on Rakvere linn, näitajaga −13,2 ‰: palju teravam väljavool kui pealinnas (−4,8 ‰). Allolev võrdlus seab linnad ja nende maapiirkondlikud naabrid kõrvuti.

Siserände saldo 1000 elaniku kohta: 8 omavalitsust kõrvuti

Mediaan (75 omavalitsust): 2,6 ‰

Vanem rahvastik tööstuslikus Kirde-Eestis

Vanuseline koosseis järgib sama jaotust. Pensioniea ületanud elanike osakaalu mediaan on 24,9%, kuid kõrgeimad väärtused on 35,3% (Loksa linn) ja 32,8% (Narva-Jõesuu linn). Teises otsas on Rae vald, kus neid on vaid 8,2%.

Kirde-Eestis (Ida-Viru maakond) on linnades pensioniea ületanud elanike osakaal suur: Narva linn 29,2%, Sillamäe linn 32,7% ja Kohtla-Järve linn 29,5%. Pealinnas (Tallinn) on see osakaal 19,4%. Ühe ajajärgu jooksul rasketööstuse ümber rajatud linnad võivad vananeda koos, sest paljud nende elanikud saabusid umbes samal ajal ning on koos vanemaks saanud.

Vananemisindeksi, mis võrdleb pensioniea ületanud elanikke lastega, mediaan on 169,1 100 alla 15-aastase kohta. Kõrgeim väärtus on 415,8 100 alla 15-aastase kohta (Loksa linn), samal ajal kui Rae vald on 33,3 100 alla 15-aastase kohta – seal on lapsi selgelt rohkem kui eakaid.

65-aastaste ja vanemate osatähtsus: 10 omavalitsust pingerea tipus

Mediaan (75 omavalitsust): 24,9%

Väikeste arvude ettevaatlik lugemine

Väikeste kohtade protsendid kõiguvad mõne inimese võrra. Tabeli väikseim omavalitsus on Ruhnu vald, kus elanikke on vaid 91; sellele järgneb Vormsi vald, kus elanikke on 260. Ühe pere saabumine või lahkumine võib näitajaid tugevalt kõigutada, seetõttu räägivad mis tahes määrade tabeli äärmused rohkem väikestest arvudest kui suundumusest.

Pealinna puhul kehtib vastupidine. Pealinnas (Tallinn) on elanikke 452 563, seega tähendab paari protsendi suurune muutus seal paljusid leibkondi. Pealinna näitajad kirjeldavad kogu linnamajandust, mitte mõne pere valikuid.

Kokkuvõttes kirjeldavad arvud riiki, mis rühmitub ümber mõne kasvukeskuse. Elanikud liiguvad piirkondlike linnade keskustest nende äärealadele, maapiirkondadest pendeldamisvööndisse ja väikestest vananevatest kogukondadest kohtadesse, kuhu noored pered elama asuvad. Tundub, et omavalitsuse kasv või kahanemine sõltub vähem tema suurusest kui sellest, kui lähedal ta suurele tööandjale asub.

Peamised järeldused

Lisalugemist

Pingeread

Maakonnad

Veel analüüse