Keskkond · 2024
Lämmastikdioksiid NO₂ (aasta keskmine): omavalitsuste pingerida
Lämmastikdioksiid NO₂ (aasta keskmine): esikohal on Rakvere linn (6,5 µg/m³), viimasel kohal Saaremaa vald (0,1 µg/m³). 75 omavalitsuse mediaan on 2,1 µg/m³. Pingereas on omavalitsused, kus on vähemalt 500 elanikku.
Esikolmik ja TOP 100
Valitud ridaRiigi mediaanLiiguta kursor reale, puuduta seda või vali see klaviatuuriga, et näha, kus see riigi skaalal asub.
| # | Omavalitsus | Maakond | Lämmastikdioksiid NO₂ (aasta keskmine) |
|---|---|---|---|
| 1 | Rakvere linn | Lääne-Viru maakond | 6,5 µg/m³ |
| 2 | Tallinn | Harju maakond | 6,4 µg/m³ |
| 3 | Viljandi linn | Viljandi maakond | 5,4 µg/m³ |
| 4 | Võru linn | Võru maakond | 5,0 µg/m³ |
| 5 | Narva linn | Ida-Viru maakond | 4,3 µg/m³ |
| 6 | Kohtla-Järve linn | Ida-Viru maakond | 3,9 µg/m³ |
| 7 | Maardu linn | Harju maakond | 3,8 µg/m³ |
| 8 | Rakvere vald | Lääne-Viru maakond | 3,4 µg/m³ |
| 9 | Tartu linn | Tartu maakond | 3,2 µg/m³ |
| 10 | Sillamäe linn | Ida-Viru maakond | 3,1 µg/m³ |
| 11 | Keila linn | Harju maakond | 3,0 µg/m³ |
| 12 | Rae vald | Harju maakond | 2,8 µg/m³ |
| 13 | Kadrina vald | Lääne-Viru maakond | 2,7 µg/m³ |
| 13 | Tapa vald | Lääne-Viru maakond | 2,7 µg/m³ |
| 15 | Raasiku vald | Harju maakond | 2,6 µg/m³ |
| 16 | Kambja vald | Tartu maakond | 2,5 µg/m³ |
| 16 | Kohila vald | Rapla maakond | 2,5 µg/m³ |
| 18 | Antsla vald | Võru maakond | 2,4 µg/m³ |
| 18 | Järva vald | Järva maakond | 2,4 µg/m³ |
| 18 | Kanepi vald | Põlva maakond | 2,4 µg/m³ |
| 18 | Paide linn | Järva maakond | 2,4 µg/m³ |
| 18 | Põlva vald | Põlva maakond | 2,4 µg/m³ |
| 18 | Rapla vald | Rapla maakond | 2,4 µg/m³ |
| 18 | Võru vald | Võru maakond | 2,4 µg/m³ |
| 25 | Kose vald | Harju maakond | 2,3 µg/m³ |
| 25 | Luunja vald | Tartu maakond | 2,3 µg/m³ |
| 25 | Lüganuse vald | Ida-Viru maakond | 2,3 µg/m³ |
| 25 | Otepää vald | Valga maakond | 2,3 µg/m³ |
| 25 | Tori vald | Pärnu maakond | 2,3 µg/m³ |
| 25 | Viru-Nigula vald | Lääne-Viru maakond | 2,3 µg/m³ |
| 31 | Kehtna vald | Rapla maakond | 2,2 µg/m³ |
| 31 | Nõo vald | Tartu maakond | 2,2 µg/m³ |
| 31 | Põhja-Pärnumaa vald | Pärnu maakond | 2,2 µg/m³ |
| 31 | Türi vald | Järva maakond | 2,2 µg/m³ |
| 35 | Kastre vald | Tartu maakond | 2,1 µg/m³ |
| 35 | Märjamaa vald | Rapla maakond | 2,1 µg/m³ |
| 35 | Rõuge vald | Võru maakond | 2,1 µg/m³ |
| 35 | Väike-Maarja vald | Lääne-Viru maakond | 2,1 µg/m³ |
| 39 | Anija vald | Harju maakond | 2,0 µg/m³ |
| 39 | Elva vald | Tartu maakond | 2,0 µg/m³ |
| 39 | Jõelähtme vald | Harju maakond | 2,0 µg/m³ |
| 39 | Kiili vald | Harju maakond | 2,0 µg/m³ |
| 39 | Valga vald | Valga maakond | 2,0 µg/m³ |
| 39 | Vinni vald | Lääne-Viru maakond | 2,0 µg/m³ |
| 45 | Setomaa vald | Võru maakond | 1,9 µg/m³ |
| 46 | Jõgeva vald | Jõgeva maakond | 1,8 µg/m³ |
| 46 | Põhja-Sakala vald | Viljandi maakond | 1,8 µg/m³ |
| 46 | Saku vald | Harju maakond | 1,8 µg/m³ |
| 46 | Tartu vald | Tartu maakond | 1,8 µg/m³ |
| 46 | Viimsi vald | Harju maakond | 1,8 µg/m³ |
| 46 | Viljandi vald | Viljandi maakond | 1,8 µg/m³ |
| 52 | Haljala vald | Lääne-Viru maakond | 1,7 µg/m³ |
| 52 | Mulgi vald | Viljandi maakond | 1,7 µg/m³ |
| 52 | Räpina vald | Põlva maakond | 1,7 µg/m³ |
| 52 | Tõrva vald | Valga maakond | 1,7 µg/m³ |
| 56 | Jõhvi vald | Ida-Viru maakond | 1,6 µg/m³ |
| 56 | Põltsamaa vald | Jõgeva maakond | 1,6 µg/m³ |
| 58 | Alutaguse vald | Ida-Viru maakond | 1,5 µg/m³ |
| 58 | Saue vald | Harju maakond | 1,5 µg/m³ |
| 60 | Kuusalu vald | Harju maakond | 1,4 µg/m³ |
| 60 | Narva-Jõesuu linn | Ida-Viru maakond | 1,4 µg/m³ |
| 60 | Pärnu linn | Pärnu maakond | 1,4 µg/m³ |
| 63 | Loksa linn | Harju maakond | 1,2 µg/m³ |
| 64 | Peipsiääre vald | Tartu maakond | 1,0 µg/m³ |
| 64 | Saarde vald | Pärnu maakond | 1,0 µg/m³ |
| 66 | Mustvee vald | Jõgeva maakond | 0,9 µg/m³ |
| 67 | Harku vald | Harju maakond | 0,8 µg/m³ |
| 67 | Häädemeeste vald | Pärnu maakond | 0,8 µg/m³ |
| 67 | Lääneranna vald | Pärnu maakond | 0,8 µg/m³ |
| 70 | Lääne-Harju vald | Harju maakond | 0,3 µg/m³ |
| 70 | Lääne-Nigula vald | Lääne maakond | 0,3 µg/m³ |
| 72 | Haapsalu linn | Lääne maakond | 0,1 µg/m³ |
| 72 | Hiiumaa vald | Hiiu maakond | 0,1 µg/m³ |
| 72 | Muhu vald | Saare maakond | 0,1 µg/m³ |
| 72 | Saaremaa vald | Saare maakond | 0,1 µg/m³ |
Maakondade võrdlus
Määrade puhul rahvaarvuga kaalutud keskmised, arvukuse näitajate puhul summad.
- Harju maakond5,1 µg/m³
- Lääne-Viru maakond3,5 µg/m³
- Ida-Viru maakond3,4 µg/m³
- Võru maakond3,2 µg/m³
- Viljandi maakond3,2 µg/m³
- Tartu maakond2,7 µg/m³
- Järva maakond2,3 µg/m³
- Rapla maakond2,3 µg/m³
- Põlva maakond2,2 µg/m³
- Valga maakond2,0 µg/m³
- Jõgeva maakond1,6 µg/m³
- Pärnu maakond1,5 µg/m³
- Lääne maakond0,2 µg/m³
- Hiiu maakond0,1 µg/m³
- Saare maakond0,1 µg/m³
Teised sama teema pingeread
Omavalitsuse põllumajandusmajapidamiste kasutatav põllumajandusmaaHaritava maa osatähtsus kasutatavast põllumajandusmaastTeraviljade külvipind, osatähtsus haritavast maastRapsi ja rüpsi külvipind, osatähtsus haritavast maastPüsirohumaa osatähtsus kasutatavast põllumajandusmaastPargid (OpenStreetMap)Pargid 10 000 elaniku kohta (OpenStreetMap)Haljasalade piisavuse ja ligipääsetavusega rahul olevate elanike osatähtsus (arvamuse avaldanutest)Välisõhu kvaliteediga (lõhn, saaste) rahul olevate elanike osatähtsus (arvamuse avaldanutest)Müratasemega rahul olevate elanike osatähtsus (arvamuse avaldanutest)Jäätmeveoga rahul olevate elanike osatähtsus (arvamuse avaldanutest)Jäätmete sorteerimise võimalustega rahul olevate elanike osatähtsus (arvamuse avaldanutest)Peenosakesed PM2,5 (aasta keskmine)Osoon O₃ (päevaste 8-tunniste maksimumide 93,2. protsentiil)Ametlikud supluskohadSuurepärase kvaliteediga supluskohadHalva kvaliteediga supluskohadPiirkonna keskmine kõrgus merepinnastMaastiku keskmine kalleÜle 15° kaldega ala osakaalTehispindade osakaal (asustus, tööstus, transport)Põllumajandusmaa osakaal (põllud, viljapuuaiad, karjamaad)Metsa osakaal (lehtmetsad, okasmetsad, segametsad)Avatud loodusmaa osakaal (kanarbik, põõsastik, looduslik rohumaa, paljas kalju, liustikud)Märgalade osakaal (sood, soostunud alad)Veepindade osakaal (jõed, järved, veehoidlad, laguunid)Kaetud pinnas: veekindlate pindade keskmine osakaalHoonestatud ala osakaal pindalastHoonestatud pind elaniku kohtaHoonestatud pinna kasv alates 1975. aastastHoonestatud pinna kasv alates 2000. aastastSupluskohad ja avalikud veekogud Terviseameti registrisSupluskohad, kust võeti veeprooveNõuetele vastanud suplusvee proovid
Korduma kippuvad küsimused
Milline omavalitsus on näitajas „Lämmastikdioksiid NO₂ (aasta keskmine)“ esikohal?
Näitajas „Lämmastikdioksiid NO₂ (aasta keskmine)“ on esikohal Rakvere linn (6,5 µg/m³).
Milline on näitaja „Lämmastikdioksiid NO₂ (aasta keskmine)“ mediaan?
Pingerea 75 omavalitsuse mediaan on 2,1 µg/m³.